Pulmad...

Tere taas!
Jälle on aastake mööda vuhisenud ja selle ajaga on palju muutunud. Mitte küll väga palju, sest lapsi mul veel pole (kuigi mõte sellest tundub tore) ja naist pole ka võtnud, kuid see kõik võib lähiaastatel muutuda. Olen viimasel ajal palju mõtelnud ja ka sõpradega arutanud pulmadest ja lastest. Mehed on tegelikult üsna sarnased naistega, sest kui kamp mehi kokku saab, (kes on head sõbrad) siis on ikka teemaks naised, lapsed, pulmad, töö, raha, tänaval mööda kõndinud kaunitar ja karjääriküsimused. Ja muidugi seks. Seks on ka tähtis, kui teemaks tulevad lapsed, sest kuidas need lapsed siis ikka tulevad?! Igatahes pulmad. Miks ma üldse mõtlen sellele ja tõstatan teemat? Sest on keegi, kellega koos olles tuleb jube tahtmine pulmi korraldama hakata. Imelik. Väga imelik. Samas täiesti normaalne. Aga läheks korra ajas 22 aastat tagasi. Aeg, mil Eesti sai iseseisvaks. Noored olid õnnelikud ja hakkamist täis. Ja seal olidki minu ealiste noorte vanemad, kes hakkasid lapsi tegema. Beebi Kabuum! Enamus olid 19-21 aastased noored, kes jäid rasedaks ja hakkasid ilusat pere elu elama. Minu isal jäi kõrgkool lõpetamata ja tuli tööle minna, sest õde hakkas sündima ja pere oli vaja ära toita. Aus mees nagu mu isa on, võttis loomulikult mu ema endale naiseks. Ilus paar. Pooleteise aasta pärast tulin mina. Lahe. Vanemad said meiega väga hästi hakkama, kuigi olid sama noored, kui mina praegu. Ma arvan, et mina oleksin väga hea isa. Aga tänapäeval käivad asjad teisiti. Tahetakse karjääri teha. Oodatakse pulmade ja lastega kahekümnendate lõpuni, kui on juba kindel sissetulek ja piisavalt tööd tehtud, et hea emapalk saada. Mida sa ootad?! Pulmad on ikka sigakallid! Ulme kallid, kui suuri pulmi korraldada. Ja mina olen üks nendest, kes tahab suuri pulmi! Kus ma võtan selle raha? Isegi siis, kui ma olen 30 ja teen head karjääri, isegi siis tuleb kõvasti säästa, et korralikku 3 päevast pulma teha. Nii et vahet ei ole, kas ma olen 21 ja rahata või 30 ja natuke rohkem rahaga, jama on ikkagi. Sellepärast arvangi, et ei maksa ootama jääda mingisuguseid tähiseid või eesmärke. Tuleb teha laps siis, kui tunned, et tahad last ja see inimene, kellega sa hakkad last saama, on õige vanem sinu lapsele ning pulmad teha siis, kui tunned, et enam ei suuda ikka üldse olla, ilma, et sinu kaasal oleks sinu perekonnanimi. Kurba statistikat ka. Olen oma lühikese ja noore elu jooksul käinud 3 matusel, kaevanud ühe haua ja olnud 1 pulmas, millest ma ei mäleta midagi, sest ma olin nii väike. Loo moraal: Tahaks PULMA!!