Miks just alati nii on?

Ma lihtsalt alati mõttes naeran, kuid mitte kaugeltki sellepärast, et see naljakas oleks vaid see on irooniline ja arusaamatu. Seda fakti on tõestanud paljud minu tuttavad ja ma olen ka seda ise mitmeid, mitmeid kordi kogenud. Kui nüüd ausalt öelda siis ma lausa kardan natukene suhtesse astuda. See võib naljakas tunduda, aga nii see on. Asi nimelt selles, et alati, kui ma leian endale kaaslase, tüdruku, pruudi või kuidas iganes te soovite oma kaaslasi kutsuda, siis ilmuvad järsku välja neiud, kellele ma äkitselt jubedalt meeldin ja seda muidugi siis, kui kõik teavad, et ma kellegagi koos olen. Ma ausalt ei tea ega saagi vist kunagi teada, kas see on sellepärast, et naistel tekib tohutu tahtmine näidata, et nad on sellest minu pruudist paremad ja ilusamad sellega, et mind ära võluvad ja siis minu nõrkusi ära kasutavad või on see minu süü, et  äkki ma tärkan ja muutun paljude neidude jaoks ligitõmbavaks ( Tänu millele olen ma ka loomulikult endale kaaslase leidnud ) ja pean neid paljude ilusate neidude vetlusi ja flirti kannatama ise teades, et midagi ei tohi juhtuda, kuna sul on keegi. Ja nii on alati! Absoluutselt alati. Ma ei väida, et mulle ei meeldiks kõikide nende ilusate neidudega suhelda ja flirtida, ( mulle meeldib kohutavalt flirtida ) aga lihtsalt natukene vale aeg, sest teades mehi, siis on teada, et kui asi üles kütta, siis on väga raske ei öelda ja ma olen täiesti kindel, et ka naistel on nii. In conclusion tahaksin ütelda, et see on tore, kui sind tahetakse, aga kuradi närvi ajab see, et jube vale aja valisid.